Neeruti ja konnad 1.mai 2012


SALAJASI KEVADÜTTEID AVALIKUKS JAGAMISEKS

Mulle ei meeldi kevad. No päris nii järsult mitte, aga aastaaegade järjestuses on ta eelviimasel kohal. Enne talve. See tähendab, et meeldib, kui on soe. Aga ei meeldi see, et kogu aeg on valge. Õhtul kaua ja hommikul vara. Kevadel ma oleksin nagu alasti selle valguse käes. Ei saa ennast mähkida sügise sooja sudusse ja udusse. Kevad on minu jaoks lõikav ja terav. Ta ei silu, vaid toob esile. Lõhnu, hääli, maitseid, kära ja müra. Kevadel on järsud nurgad, mille vastu võid ennast veristada. Temas pole ümarust ega kaitsvust. Nagu juba ütlesin, on õuesoojus pea ainuke asi, mis mulle tõeliselt head meelt teeb. Kevade lõhnad teevad rahutuks ja ajavad korrapärase maailma sassi. Kevade hääled on nagu tulemine.
Võib olla on see sellepärast, et mu sünnimoment langes aega, mil hilissügis polnud veel talveks saanud. Varjatud ja salapärane aeg.

Kevadel pead st. oled sunnitud ilus olema. Nagu naisteajakirja kaanelt. Värske, seiklustele avatud, puhanud   -  ühesõnaga olema see, mida mina ei ole.
Miks on ütlus "vananaiste suvi"? Siis peaks ju olema vastand "noortenaiste kevad". Kevad on edukate aastaaeg.
Kevadel ei tohi molutada, ei tohi omaette olla. Kevad soosib koostegemist.
Kevadet peab ootama ja jumaldama, kiitma ja kummardama. Sügist võib kiruda ja sõimata, kuid kevade puhul ei näi see paslik. Kevad on tabu, kevad on püha.

Aga see eelnev jutt ei takista mind kevadkolamisel. Muidugi koos Anneli ja autoga. 

NEERUTI, esimese mai pärastlõuna

Eestis on kolm Neeruti nimelist kohta. Meie Neeruti on Kadrina vallas, Rakverest umbes 15 kilomeetrit.  Neeruti maastikukaitseala on suur ja põnev. Oosidega ja veesilmadega kaetud. RMK on sinna rajanud kenad aja mahavõtmise kohad. Ilusa ilmaga rahvastatud. Neeruti kandi on kuulsaks kirjutanud Kreutzwald. Tundub, et siin kõikjal on Kalevipoeg muudkui maganud, üles tõusnud, kündnud jälle maganud ja siis uuesti tegusid teinud. 

Neerutis on põnevad ja kitsad loogelised teed ja rohkem kui kaks järve. Jalgsi matkajal võiksid kepid toeks olla.



Eesjärv ja Tagajärv (või oli see vastupidi)
Kivist mees mõõgaga ja lihast ning luust naine keppidega

Neeruti Seltsi kodulehel on mitmeid kenasid soovitusi. 
    10 TÕDE NEERUTIST
    (sõnastanud Enn Loik)
    • Põhja-Eesti kombe kohaselt on Neeruti võlud hästi varjatud ja kaitse hoolimatute külaliste eest seetõttu seni kindel.
    • Teadatahtjale pakub ta üksjagu rõõmu, rahuldust ja üllatusigi.
    • Vastutasuks nõuab aga aega, ihurammu ja huvi turnimaks Kalevipoja künnivagudel.
    • Täismõnu tunneb siin vaid mahematkaja, siin ei ole liivaranda ja õlleputkat ei tulegi.
    • Neerutis on alati ise lauldud ja pilli mängitud. Tümpsumasinaid ei taheta, linnulaul on etem.
    • Neerutis võib kerge vaevaga Pariisi sattuda ja selle kohta tunnistusegi saada.
    • Neeruti ei andesta, kui teda ei austata. Südame võid kaotada niikuinii...
    • Loodusseaduste kõrval on ka kirjutatud seadused, mida tuleb samuti omaks hoida.
    • "Tahaks näha seda muinasjutulist loodusmälestusmärki niisugusena aastaid, kümneid...," on öelnud Gustav Vilbaste juba 1923. aastal.
    • Kõige paremini saad Neerutit nägema, kui kutsud kaasa Neeruti Seltsi retkejuhi.



KONNAD JA KEVAD
Valikuliselt, igasugu allikatest: 
Konnad on kahepaiksed. Mõnel päriskonnal on täiskasvanuna lühike saba (ümise  laulu  "sauna taga, tiigi ääres"), enamikel liikidel saba puudub. 
Täiskasvanud konnal on pikad jalad, lühike keha, varvaste vahel ujunahad ja punnis silmad.
Enamus konni on poolveelise eluviisiga, maapinnal nad kas hüppavad või ronivad.
Nende munad arenevad vees. See ongi konnakudu (vaata pilti)
Kudust kasvavad kullesed. Konnad söövad ussikesi ja tigusid.
Konnade paaritumiseks kukuvad isakonnad krooksuma. Emakonn ujub ligi sellele, kes tema meelest ilusamini krooksub sellega hakatakse asja ajama. Mõne tunni möödudes muneb ema munad ja konnapapa kastab need üle. Noored konnad, kel hääl veel ei kanna kasutavad kavalust ja hoiavad  vana konna hääle ligi. Et ehk näkkab. Ülbemad asuvad ühet segama ja vaene emane peab seal külakuhja all vastu pidama. Halvemal juhul ootab teda lämbumine. 



Seekordse retke eesmärgiks olid konnad. Ja pean ütlema, et edukalt. Niipalju pole ma kunagi konni ühes paigas koos ja korraga näinud. Oma kevadasja ajamas. Pildil Konn printsiks muundumise algfaasis.

Tänaseks pole protsess ikka veel tulemusi näidanud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Siber ja karulauk ( Kunda, Kunda mõis, Siberi küla) 6. mai 2012

Viitna järv ja Vanamõisa, 15.juuni 2014

Aavere selle aasta esimese lumega 28.okt.2012