Kahe rännunaise tee...

Tuttav ajakirjanik sai nööbist kinni ja tegi märkuse, et miks ma nii vähe arvamuslugusid blogin. Et kasutagu allegooriat. Vastasin talle, et olen hakanud enda mõtteid varjama ja tundeid ei oska väljendada. Et jälle seesama "kes olen mina, et õpetan teisi elama" kompleks. Eks tuleb kooliraamatud appi võtta ja uurida mis asi see allegooria õieti on. Seni aga jätkan neutraalsel kirjeldaval lainel. Ambla Kui möödunud korral Tamsallu jõudsime, siis näitas teeviit Ambla 17. Päevakese lühidus sundis koju tagasi pöörduma, et järgmisel korral jätkata. Valisime tee, mis viib Rakverest Paidesse, st. sõitsime mööda Tapa sõjaväeosast ja lagunenud Tapa mõisast. Tuiskas kõvasti. Lugesin ajaviiteks teekäijaid. Neid oli viis ühikut. Ootasime pingsalt Ambla kirikutorni ilmumist lumisesse maastikku, aga mida ei tulnud, seda ei tulnud. Suurel teel on ju võimatu eksida. Kas tõesti lippas teeviit meist jutuhoos mööda? Nagu kõvad rajaleidjad võtsime kaardi appi. Jessake, olime läb...

Alati kuuluvad just Sellised Majad selliste kätte, kes unustavad talveks aiatoole ja muud prahti maja ümber. (Lääne Virumaa, Rakvere- Väike Maarja teelt, Kullenga ristist Porkuni poole) Ainult väga uudishimulikud sõidavad vaatama, kuidas tuttavad paigad talvel paistavad. Uskuge, esimesel pilgul veidrad. Paigad magavad ja ootavad kevadet. Seekord sai sõiduplaani Porkuni. Porkuni on küla Lääne Virumaal, kus kõige tähtsam on järv. Tegelikult on järvi neli, aga kuna need on omavahel ühendatud, siis oleks nagu üks järv. Ja järve keskel on saar. Mitu saart. Üks on paigal, teised ujuvad. . Sest kui kubjas Kaiet endale ei saanud ja ta koos heinasületäiega vette lükkas sai heintest saar ja Kaie nutust Kaieallikas... Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi. Mulle meeldib uskuda, et 13 sajandil sõitsid siia Soome lahest Taani laevad. Väga romantilised on Porkuni legendid. Välja arvatud preili Barbara von Tiesenhauseni lugu. See, kui vennad oma õe jääauku uputasid (viimane varia...

Külm ja lumi on selle aasta jaanuari märksõnad. Ega kodus kükkamine sooja anna. Seepärast kasuk selga, auto käima ja miks mitte sõita randa. Talvituma. VAINUPEA - rannaküla Lääne Virumaal, Vihula vallas Ei mäleta täpselt, millal rannajoon sõduritevabaks ja kodanikele avatuks sai. Kusagile tohtis ja kusagile ei tohtinud igatahes. Kui 1986 suvel uue pereliikme auto näol kodustasime, siis rallisime hirm põues sutike mööda rannaäärseid teid. Ikka nii, et kui piirivalveputka ja tõkkepuu paistsid, siis ümber pöörd. Lahemaa Rahvuspark oli sellele vaatamata. Ja kindlasti aitasid läbipääsupiirangud piirivalvurite ja loodusmeeste sunnitud läbikäimisel loodust kaitsta. Nii polnud juhukülalistel randa asja. Ainult Võsule. Nüüd aga sõida kuhu tahad. Kui aga liiklusvahend on, sest bussid siin enam ei sõida... Kas see on pruudikivi? Või see? Viis ja pool meetrit kõrge ja 24 meetrit ümbermõõtu. Kunagi olid seal pruudid istunud ja merelt tulevaid peigmehi oodanud. Kabel võ...