Jüripäev (Andja, Lontova, Letipea, Malla ) 24.aprill 2011

Kuna raputan peagi sünnimaa tolmu jalgelt, siis enne teeleasumist tegime pika sõidupäeva.

Alustasime nagu ikka, koduvallast

ANDJA

Faktid on need, mis hiljem kodus piltidele jumet annavad. Aga kahjuks ikkagi igavad.

Andja küla asub Lääne-Virumaal Sõmeru vallas, Rakvere - Kunda maantee ja Toolse jõe ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 25 elanikku.

Andjat on esmakordselt mainitud külana 1241, 1406. a. on küla kõrval mainitud ka mõisa.

Andja mõisaansambel kujunes peamiselt 18. sajandi teisel poolel Rakvere-Kunda maantee äärde. Tänapäeval suuremas osas varemeis.

Andja kivisild on Andja mõsiniku poolt 19 saj ehitatud kaarsild üle Toolse jõe kahe kaarvõlviga, paekivist....

Andja mõisa tuuleveski 1804,üks omalaadseim vabariigis, hollandi tüüpi. Tuuliku pea ja sisseseade on hävinenud.

Andja mõisa piirdemüür oli umbes  2m kõrge, andis mõisale barokiliku välimuse. Mõisa peahoone kannatas 1780 aastal tulekahjus ja taastati vaid osaliselt.

Andja veski ehitas mõis 1804. aastal, kuid seda renditi möldritele. Näiteks 1915. aastal oli Andja tuuliku rent 30 rubla aastas, pluss kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli rentnik rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Seetõttu laskis Jaan Raam veski sisseseadel laguneda, mistõttu 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks. Kuigi varemetes ja tasapisi hääbuv, on Andja veski juures oskajale vaatajale veel piisavalt silmailu.



Andja mõisas sündinud vennad Carl Gustav ja Jakob Heinrich von Lilienfeld (1716-1785)tegid karjääri Anna Ivanovna ja Anna Leopoldovna (Anna von Braunschweig) õukonnas, kuid langesid ebasoosingusse keisrinna Eliisabeti (Jelizaveta Petrovna) ees. Katariina II õukonnas sai J. H. von Lilienfeldist salajane saatkonnanõunik (Geheimer Legationsrsath). Äia testamendi järgi omandas ta 1750. a Uue-Põltsamaa ja Kaavere mõisa ning veetis pea kogu ülejäänud elu siin

Toolse lossi vürst Ludvik võttis naise Andja mõisast, paruni tütre nimega Linda. Ludvig oli väga metsik ja riisus laevu. Linda palus, et Ludvik seda ei teeks, kuid Ludvig kägistas Lindat tema enese juustega. Seejärel Linda põgenes


1406. aastal esmamainitud Andja mõis (saksa k Addinal) on üks Eesti alade sajakonnast mõisast, mis oli keskajal välja ehitatud kindlustatud kivihoone ehk vasallilinnusena. Keskaegsest vasallilinnusest on kahe esimese korruse müürid säilinud - need on 18. sajandil ümber ehitatud mõisa aidaks (kaasajal rekonstrueeritud elamuks).


......

....

Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Andja mõis Essu mõisa omanikule Julie von Ungern-Sternbergile, olles faktiliselt Essu kõrvalmõisaks.

Mõisa ühekorruseline barokne keskse mantelkorstnaga peahoone püstitati arvatavasti 1770te aastate lähikonnas. Hoone põles maha juba sama sajandi lõpus ning taastati vaid osaliselt. 19. sajandi lõpul oli hoone juba täiesti varemeis; kaasajal on metsistunud ja võsastunud pargis säilinud veidi üle poole selle müüridest.

Samas on peahoone esise väljaku ümber säilinud suur osa stiilsetest ning arvukate liigendustega baroksetest ja varaklassitsistlikest piirdemüüridest, millede dominant on suunatud peahoone keskteljele. Samuti on mõisasüdame läheduses säilinud kaks kivisilda (arvat. 19. sajandist).

......

Kuna tegemist varakevadise ajaga, siis oli müüride pildistamine puhas rõõm. Ainult oksarägu oli palju ja võimalus kuhugi sügavamale kukkuda....

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile.


LONTOVA -poolmõis-sadam

Kunda üks vanim linnaosa Lontova on seotud Kunda sadama sünnilooga. Aastal 1805 kirjutas keiser Aleksander I alla loale sadama ehitamiseks Kundasse. Tolleaegsele Vene keisririigi pealinna Peterburi saksa soost ärimehele Schnackenburgile tuli hiljem mõte asutada Kunda randa ka kuurort pealinna jõukatele elanikele, ehitada hotell külalistele ja hoone tolliametile, rajada Kunda jõele veel teine saeveski ning jõesuudme lähedale sadamamuul. Kõigele sellele pandi nimeks Neu London – Uus London, mis kohalike poolt meelepärasemaks – Lontovaks kohendati. Kunda kaubasadama tegevus lõppes 1940. aastal. Taasavati sadam AS-i Kunda Nordic Tsement koosseisus ning tänapäeval areneb Kunda sadam iga aastaga üha arvestatavamaks mereväravaks Eestis.

Aastail 1888–1900 elas sadama vahetus läheduses Lontova alevikus Kunda sadama konstaabli ametit pidanud Karl Öpiku maailmakuulsaks saanud pere. Praegugi veel on alles maja, kus tulid ilmale Ernst, Oskar, Leeni ja Armin.
....

Tänapäeval on Lontova kummalises tardunud olekus. Alles on hulk väga vana ja omapärast arhitektuuri (nn Valge maja ehk kunagine Londoni hotell, tollimaja, sadamakontor jne), kuid kõik see seisab hetkel tumma mälestusmärgina möödunud aegadele.
.....

Hilistalvel, kui lumi on juba sulanud, kuid loodus on ikka veel alasti, reedab Lontova metsas mõrkjas-vürtsine lõhn kevade algust. Karulauk on nina sambla seest välja pistnud. Lontovasse olla see vürtsise maitsega taim sattunud koos viikingitega, kes hoolitsesid, et neid kevadel vitamiinipuudus Kunda lähistel randudes ei tabaks. Karulauk on Eestis looduskaitse all.


....

LETIPEA

jõudsime mere äärde

ilm oli vapustavalt sinine.

olin eelnevas reisiärevuses aga sellele vaatamata nautisin.

....

......

...

.......

.....eemalt paistsid Kunda korstnad

Mõtlesin kuupäevale 8.aug.1976 /meie pulma teine päev), kui üks hullunud sõjaväelane tappis asutuse suvepäevadel inimese. Siis sellest räägiti salamisi ja kokkuvõttes vaikiti maha.

.....

.....

MALLA MÕIS

Malla in Kirchspiel Maholm, Wierland

Malla mõisat (saksa k Malla) on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena.

1620tel aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn. 1651-54 lasi ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil mõisa püstitada esindusliku kahekorruselise barokkpalee, mis purustati Põhjasõjas 18. sajandi algul.

Peale Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770tel aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena.

Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena, mis valmis 1883. aastal. Hoonele tehti murdkelpkatus ning seda pikendati vasakust otsast kitsa galeriiga, mille lõpetas neljakorruseline sihvakas vaatetorn. Siseruumid kaunistati arvukate maalingutega. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski.

...

Mõisa ehitised on mitu korda hävinud. 1700. aastal Põhjasõja käigus põles maani maha peahoone, mis sõja järel ehitati taas üles. Mõis sai kahjustada ka kahe tulekahju läbi - aastatel 1821 ja 1880. Kogu ajaloo jooksul on Malla mõisa maadel olnud 26 valdajat.

Aastatel 1919-1965 asus võõrandatud mõisas kool. Nagu ikka oli selle aegne kool 6klassiline. Nõuka ajal muudeti kool 7 klaasiliseks ja aletes 1960-ndast tegutses härrastemajas abikool 1965 aastani.

Hiljem kuulus hoone Eesti kalatööstusele ja Kunda tsemenditehasele.

 1999 - ndal said omanikeks soomlased Toivo Kalervo Kauhanen-Raudaskoski ja Sirkka Ida Maria Raudaskoski. Mõis on aegade jooksul saanud kannatada, lagunenud, taastatud ja uuendatud.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektori Anne Kaldami sõnul on muinsuskaitse alla võetud objektide korrashoidmiseks võimalik toetust taotleda, kuid Malla mõisast pole senini sellist taotlust tulnud.
Ligi kümme aastat Malla mõisa omanikeks olnud soomlased Toivo Kalervo Kauhanen-Raudaskoski ja Sirkka Ida Maria Raudaskoski panid kuu aega tagasi oma kodu müüki. Peamiseks põhjuseks oli mõisa kulukas pidamine.

1999. aastal miljoni krooni eest ostetud mõisa rekonstrueerimisele on Kauhanen-Raudaskoskil kulunud ligi seitseteist miljonit krooni. "Kodust, millesse on pandud palju jõudu ja raha, on küll kahju loobuda, kuid valikut pole," tunnistas peremees.

Kauhanen-Raudaskoski on koos perega kasutanud Malla mõisat oma koduna. "Kõik, mis on tehtud, on tehtud oma jõuga. Kui ostsime, oli see täiesti lagunemas ja võssa kasvanud," ütles Malla mõisa peremees.

Kui mõis saab uue omaniku, tahab perekond leida endale odavama elamise Virumaal. Kuid kuu aja jooksul on 16,995 miljoni krooni eest müüki pandud Malla mõisa ostmise vastu huvi tundnud peamiselt välismaalased.

"Neli nädalat on muidugi liiga lühike aeg, et leida ostjat. Senini on ainult üks huvitatu olnud Eestist, teised kõik välismaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Venemaalt näiteks," rääkis mõisa praegune peremees, lisades, et uus omanik võiks olla ikka Eestist.

Nüüd katkeb meie tee pooleks aastaks. On ju Jüripäev kolimise märgiks.

Seda rõõmsam ja värskem saab olema kohtumine!