Juuli ärasaatmine Neeruti, Võduvere 31.juuli 2013


Seekordne õhtune autosõit oli sünnipäevahõnguline.
Juuli lõpp on veel nii lootusrikas aeg - vili küpseb tasahilju, järved on soojad ja septembrisügis kaugel. Miks mitte nautida kosutavat järvesuplust Neerutis.

Eemalt  paistab Jõepere mõisa viinavabriku korsten.

Mitmeid kordi katsetatud Neeruti järve siidjas tume salapärane vesi kutsus ka seekord...

Imelik, pihlakad juba punased
...Pärast suplust võib siiliks moonduda
Tagasi sõitsime mööda väikseid teid kuni jõudsime Võduvereni
Võduvere on küla Kadrina vallas, Lääne Virumaal
Elanikke 60 ümber. Kena külaplats ja Vabadussõjas osavõtjate nimedega mälestuskivi.
...

leidsin ootamatult kooliaegse kehalise kasvatuse õpetaja Aino Leppiku oma sünnitalust koos õe Laine Wiesega
Tegemist on küla vanima hoonega, u. 130 aastat vana. 

Just Sonnel kirjutas Aino tollane abikaasa Eduard Leppik, kes oli minu eesti keele  ja saksa keele õpetaja Väike-Maarjas pensionipõlves oma koduloolisi ülestähendusi. Leppik on talu haaval kogunud ja üles kirjutanud kõik talletamisväärse Väike-Maarjast, Kadrinast, Haljalast, Simunast, Viru Jaagupist. Kokku olevat sedeleid 105 000. Korjetel käis ta jalgrattaga, muud sõiduvahendit tal polnud. Lisaks veel 25 raamatut, kus koolide ajalood, kultuuriloolised ülevaated ja muistendid.

Sonne sauna juures on Ed. Leppik pildistatud koos ülikoolikaaslase - toakaaslase Lennart Meriga. Meri kirjutas oma raamatus Ed. Leppikust, kellega koos matkati: matka ajal püstitas sõnakehvuse rekordi. Muidu oli tore mees.

Võduverest on pärit Alide Dahlberg (s.1891), kes on kirjutanud luuletuse Mutionu pidu.

Järjekordne tükike ajalugu.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Siber ja karulauk ( Kunda, Kunda mõis, Siberi küla) 6. mai 2012

Kujutis
Alustan  karulaugupaanikast. Kes veel ei tea, siis KARULAUK on üks kevadine C vitamiini pomm. Lehed on küüslaugumaitselised, neid võib panna pestosse, salatisse, teha pirukaid ja võid. Või lihtsalt riputada raputada igale poole st. mitte igale poole, vaid toidu hulka. Kuigi nimetatud taim kuulub ohustatud liikide hulka pole hektari suurusel karulaugumaal toimetamine otseselt keelatud. Korjatakse teda enne õitsemist. Nii me siis päikselisel pühapäevasel pealelõunal korjele läksime. Igaks juhuks ei ütle täpselt kuhu. Aga  karulauk olevat sinna sattunud juba viikingiajastul. Auto lõhnas pärast nagu ...karulauk. Meie ka. KUNDA Kunda suudab mind üllatada. Iga kord jälle uuesti. Eelmisel korral selle aasta märtsis oli niimoodi: http://emmeliinareisid.blogspot.com.ee/2017/09/uks-koht-sooaluse-lisaks-lammasmae-ja.html Seekord teadmisega, et Kunda jõe ürgsesse kanjonisse  ehitati 1893 aastal maailma kolmas hüdroelektrijaam, mis oli mõeldud II tsemendivabri
Lisateave

Ussikuningapäev või Markusepäev (Tudulinna kalmistu, iisaku, Kauksi) 25.aprill 2013

Kujutis
( Iisaku kirikupoest ostetud kašmiirkampsunit kuivama riputades meenus episood nimetust filmist  või raamatust, milles proua kampsun kaotas ebakompetentse teenija tõttu masinpesus nii värvi kui  suurust vähemalt kolme numbri võrra. Seepärast olin ettevaatlik, sest kalendrikevadele vaatamata kulub soe ja pehme vinge tuulega keha katma) Aga mitte sellest ei tahtnud....vaid hoopis eilsest markusepäevast, mil me ei kündnud ega külvanud, sest härgasid võis äkksurm tabada. Mõnes paigas kutsutakse  seda päeva ussikuningapäevaks. Ussikultus oli  omane kõigile Põhjala rahvastele ja 18.sajandini oli eesti naiste ehtetüüp maokujuline spiraal olgu siis sõrmuse või käevõruna. Ja muidugi need  ussikuningaga seotud muinasjutud ja varanduste valvamised. Ühesõnaga- ussikuningas oli sel päeval oma alamad nõupidamisele kutsunud. Veel ütles rahvatarkus, et sel päeval saab inimsaatust ette ennustada. Ja ilma. Kirikukalendri järgi on tegemist evangelist Markuse mälestuspäevaga. Oma kaitsepühakuks peavad
Lisateave

Järvamaa ( Järva-Madise, Vargamäe, Albu) 15,aprill 2012

Kujutis
Üks näib tõenäolisena: omapärast otsitakse ikka minevikust. Sellepärast muutubki kõik kalliks ja pühaks, mis on pärit läinud aegadest.  /A.H.Tammsaare/ (www.albuvald) Paar pühapäeva kulus vahepeal pidustustele. Seda magusam tundus nüüd jälle teel olla. Ilm oli tellitud, pikem sõit planeeritud. Niisiis ...viuhti...juba Tapa silt, viuhti ...juba paistis vasemalt Ambla kirikutorn ja paremalt Lehtse teeviit. Oot oot, paus. Kuhu edasi? Kaardilugeja ehk mina polnud tasemel. Kodutöö kaks. Aga loogika ütleb, et kui otsid Järva Madise kirikut, siis peab ta ju Järvamaal asuma. Kas Aravete või Käravete? Otsustasime A kasuks. Oimilline koht st. esmamuljetu ja juba lõppes. Tööstuskompleksiga. Ümberpöörd ja uhkelt tagasi. No mitte väga uhkelt. Järva - Madise teeviit. Tee algas suure tuhinaga, aga kahanes kilomeetri möödudes peaaegu et metsarajaks. Loodame, et ikka enne otsa ei saa. Ei saanud. JÄRVA- MADISE Vaatevälja ilmusid mõned heakorrastatud majad. Siis tuli teerist, mida hiljem vaja.
Lisateave