Tartu, Raadi kalmistu ja Kärde mäe preili 14.07. 2013

Retrospektiiv koos tolmu pühkimisega plaadiriiulilt

Pühapäeval sain võimaluse külastada Silvi Vraidi mälestuskontserti Tartu laululaval. Kuna tunnen ennast suure massi hulgas ebamugavalt, välja arvatud laulupeod ja Viru Folk, pole ma eriti väliürituste külastaja. Seekord oli kõik teisiti. Ma lihtsalt ootasin rahvast. Alguses oli meid vähe ja enamus hoidis päikese eest varju. Kuid korraga oli laululava täis. 




Silvi Vrait on minu põlvkonna naislaulja - sümbol. Seitsmekümnendad jagasid meid kahte lehte. Üks osa andis südame Anne Veskile või Marju Länikule. Mina olin see teine osa ja minu hing kuulus Silvi Vraidile ning Fixile. Tegelikult oli midagi juba varem. Koos esimese tõelise armumise ja pettumusega tuli minu ellu ÜKS laul. Tahan arvata, aga pole kindel, et just selliste sõnadega  loo lindistasin telekast aastal 1972 

Jah ma olen siin, olen siin aja serval
On mu süda siin, minu sees sinu kõrval
Siin on see mida aeg teiseks ei tee

Selliseks ma jäin nagu näin 
olen endine ja endiseks kui saad
Võta mind just nii nagu näin 
sest et siia jään ma

Jah ma olen siin kus on ruumi ka tuultel
On mu suudlus siin ja see on sinu huultel
Siin on see mida aeg teiseks ei tee

Selliseks ma jäin nagu näin 
olen endine ja endiseks kui saad
Võta mind just nii nagu näin, 
sest et siia jään ma

Jah ma olen siin sina tõid mind kord siia
Kui mind poleks siin sa ei saaks tulla iial
Siin on see mida aeg teiseks ei tee

Selliseks ma jäin nagu näin, 
olen endine ja endiseks kui saad
Võta mind just nii nagu näin 
sest et siia jään ma

Jah ma olen siin poleks mind poleks sindki
Jah ma olen siin poleks sind poleks mindki
(olen otsinud netist sõnade autorit, kuid pole leidnud) 

Edasi tuli FIX. 
Esimene kohtumine ansambliga toimus ilmselt kolhoosi jaanitulel. Abikaasa pakkus aastaks 1977. See oli võimas. Ega ma lugude pealkirju teadnud, ikka ridade järgi:
....on neetult ränk see mäkketõus ja kahtlema pead oma jõus, vaev on liiga suur, surub ligi maad, liialt jõudu nõuab
...veel avatud on, veel avatud on uksed
....Ulila, Ulila, siin on aed, kus magab armastus

1979 ilmus esimene plaat. ......
Hankisin selle tutvuse kaudu. FIX koos Silvi Vraidiga läks üha paremaks.
.......

Tegelikult ma ei tahtnud mingit ajalugu kirja panna. See lihtsalt oli see aeg, mil mulle (minu arust Queenilik) selline vokaalne ansambel hirmsasti meeldis. Sobib tänaseni. Möödunud suvesimmanil rokkisime täiega, sest minu najal vaid seisab see terve tsirkus koos.
Need lood on kuidagi arukad, sõnad pole mingi "tilulilu" vaid just selle ajastukajaline tabamus. Pihtas! Täppis! Mõned minuvanused ei saanud aru, mida ma FIX-is leidsin. Minu jaoks oli seal uskumatu kooskõla. Harmoonia. 
Sellepärast on minu Silvi Vrait eelkõige FIX. 



Hiljem ma enam niipalju eestikeelset levimuusikat ei kuulanud. Ka praegu tunnen, et tähtis pole lugude paljusus, vaid laulust saadav emotsioon. 

Ilmselt olen jõudnud ajajärku, kus mälestused on tähtsamad, kui unistused. Sellepärast pühkisin plaadiriiulilt tolmu. Mälust ka. 

Raadi kalmistu
Kui juba Tartusse tuldud, siis miks mitte 

....
...

Päris keeruline oli orienteeruda



...
...
....
...

...

Lisaks tuntud nimedele pildistasin mõnd  "minu eri" st. huvitavaid hauatähiseid

...

suur, suurem, kõige suurem


Kärde mägi

Kuna suvi hellitas meid, siis valisime ujumiseks Saadjärve. Pärast värskendust polnud ronimine raske

...

Preilikivi Kärde mäel
Siin leidis viimse puhkepaiga Stackelbergide vanim tütar Margarete (Rita) 1882-1903. Preili surma asjaolud jäid ebaselgeks. Legend räägib, et preili armus talupoissi ja uputas ennast õnnetu armastuse pärast Linajärve Kärde mäel. Mäele oli plaanitud perekonna rahula, kuid Rita jäi ainukeseks. Hauaplaadi leidis Kärde küla elanik 2013.a. kui ta koduaias keldri katust maha võttis. plaat oli üle 60 aasta kadunud. Plaadi tükid olid heinte sees peidus kirjutab ajaleht Vooremaa.
Praegu preilikivi nime all tuntud kivil on perekonna vapp. Enne sõda oli seal alles suur must rist ja hauaplaat, mis punaarmee tulles hävitati.
Selline õnnetu lugu tänase päeva lõpetuseks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Siber ja karulauk ( Kunda, Kunda mõis, Siberi küla) 6. mai 2012

Kujutis
Alustan  karulaugupaanikast. Kes veel ei tea, siis KARULAUK on üks kevadine C vitamiini pomm. Lehed on küüslaugumaitselised, neid võib panna pestosse, salatisse, teha pirukaid ja võid. Või lihtsalt riputada raputada igale poole st. mitte igale poole, vaid toidu hulka. Kuigi nimetatud taim kuulub ohustatud liikide hulka pole hektari suurusel karulaugumaal toimetamine otseselt keelatud. Korjatakse teda enne õitsemist. Nii me siis päikselisel pühapäevasel pealelõunal korjele läksime. Igaks juhuks ei ütle täpselt kuhu. Aga  karulauk olevat sinna sattunud juba viikingiajastul. Auto lõhnas pärast nagu ...karulauk. Meie ka. KUNDA Kunda suudab mind üllatada. Iga kord jälle uuesti. Eelmisel korral selle aasta märtsis oli niimoodi: http://emmeliinareisid.blogspot.com.ee/2017/09/uks-koht-sooaluse-lisaks-lammasmae-ja.html Seekord teadmisega, et Kunda jõe ürgsesse kanjonisse  ehitati 1893 aastal maailma kolmas hüdroelektrijaam, mis oli mõeldud II tsemendivabri
Lisateave

Ussikuningapäev või Markusepäev (Tudulinna kalmistu, iisaku, Kauksi) 25.aprill 2013

Kujutis
( Iisaku kirikupoest ostetud kašmiirkampsunit kuivama riputades meenus episood nimetust filmist  või raamatust, milles proua kampsun kaotas ebakompetentse teenija tõttu masinpesus nii värvi kui  suurust vähemalt kolme numbri võrra. Seepärast olin ettevaatlik, sest kalendrikevadele vaatamata kulub soe ja pehme vinge tuulega keha katma) Aga mitte sellest ei tahtnud....vaid hoopis eilsest markusepäevast, mil me ei kündnud ega külvanud, sest härgasid võis äkksurm tabada. Mõnes paigas kutsutakse  seda päeva ussikuningapäevaks. Ussikultus oli  omane kõigile Põhjala rahvastele ja 18.sajandini oli eesti naiste ehtetüüp maokujuline spiraal olgu siis sõrmuse või käevõruna. Ja muidugi need  ussikuningaga seotud muinasjutud ja varanduste valvamised. Ühesõnaga- ussikuningas oli sel päeval oma alamad nõupidamisele kutsunud. Veel ütles rahvatarkus, et sel päeval saab inimsaatust ette ennustada. Ja ilma. Kirikukalendri järgi on tegemist evangelist Markuse mälestuspäevaga. Oma kaitsepühakuks peavad
Lisateave

Järvamaa ( Järva-Madise, Vargamäe, Albu) 15,aprill 2012

Kujutis
Üks näib tõenäolisena: omapärast otsitakse ikka minevikust. Sellepärast muutubki kõik kalliks ja pühaks, mis on pärit läinud aegadest.  /A.H.Tammsaare/ (www.albuvald) Paar pühapäeva kulus vahepeal pidustustele. Seda magusam tundus nüüd jälle teel olla. Ilm oli tellitud, pikem sõit planeeritud. Niisiis ...viuhti...juba Tapa silt, viuhti ...juba paistis vasemalt Ambla kirikutorn ja paremalt Lehtse teeviit. Oot oot, paus. Kuhu edasi? Kaardilugeja ehk mina polnud tasemel. Kodutöö kaks. Aga loogika ütleb, et kui otsid Järva Madise kirikut, siis peab ta ju Järvamaal asuma. Kas Aravete või Käravete? Otsustasime A kasuks. Oimilline koht st. esmamuljetu ja juba lõppes. Tööstuskompleksiga. Ümberpöörd ja uhkelt tagasi. No mitte väga uhkelt. Järva - Madise teeviit. Tee algas suure tuhinaga, aga kahanes kilomeetri möödudes peaaegu et metsarajaks. Loodame, et ikka enne otsa ei saa. Ei saanud. JÄRVA- MADISE Vaatevälja ilmusid mõned heakorrastatud majad. Siis tuli teerist, mida hiljem vaja.
Lisateave